Valge Volvo XC60, 126 779 km

Pigitäpid. Putukajäljed. Ja need väikesed jäljed valgel lakil, mida ta ise ka päris täpselt kirjeldada ei osanud.

See on tavaline. Inimene tunneb ära, et midagi on viltu, aga tal ei ole selle jaoks sõnu. Minu töö on need kohad üles leida ja ära öelda, mis nendega teha annab.

Auto tuli sisse kell kümme. Tellitud oli poleerimine, sisepesu ja nahahooldus.

Enne kui ma midagi puutun, teen autole ringi peale ja pildistan kõik probleemsed kohad ära, sest kui enne-pilti ei ole, siis saab hiljem öelda ükskõik mida. Pildiga on näha, kas sai päriselt parem.

Salong oli korras. Kliendi esemed olid ära pandud, istmed terved.

Mustus on autos alati seal, kus inimene päriselt käib.

Vaibaäärtes ja mattides oli liiva. Kõige rohkem taga, seal kus jalg astub sisse ja käib üle vaiba serva. Vasak jalatugi oli hall, plastiku sooned kuivanud mustust täis. Rool oli kasutusest läikima läinud.

Kõige rohkem üllatasid riidest matid. Liiv istub matis sügaval kiudude vahel. Tolmuimeja võtab pealmise kihi. Ülejäänu tuleb välja alles suruõhuga ja just sellega läks kõige kauem aega.

Vesi tuleb mängu alles siis, kui kuiv mustus on autost väljas. Vastupidises järjekorras segunevad liiv ja tolm veega ning lähevad materjali sisse.

Pigi jääb šampooni järel alles. Talle läheb eraldi aine peale ja see peab saama rahulikult töötada.

Panin aine pinnale ja tegin esimese loputuse survepesuriga alt üles. See tundub tagurpidi, aga nii peab tegema. Alt üles pestes jõuab aine kauem töötada seal, kuhu ma pole veel jõudnud. Ülevalt alla pestes loputaksin ta maha enne, kui ta oma töö ära teeb.

Uksevahedesse läks mootoripesuaine, sest sealne mustus on rasvane. Veljed said harja ja auto liikus vahepeal edasi, sest 20-tollise velje tagumisse serva ei näe ühest kohast.

Pärast pesu käisin kere üle saviga. Savi võtab lakile kinni jäänud saaste maha. Pärast seda on pind libe ja alles siis on näha, mis lakil päriselt viga on.

Hommikul oli ilm pilves ja auto nägi fain välja.

Kontrollvalguse all oli teine jutt. Peened kriimud üle terve kere. Mustadel läikivatel osadel kõige rohkem, sest must ei anna andeks.

Terve auto käisin üle villapadja ja Menzerna 1500-ga. Tsoon korraga, padi iga tsooni järel puhtaks. Must padi lõikab ebaühtlaselt ja sealt tulevad hologrammid, mida hiljem keegi seletada ei oska.

Alumistel äärtel jäi see pasta nõrgaks. Sinna läks Menzerna 400, mis lõikab rohkem. Kogu auto ühe ainega läbi sõites oleks osa tööd tegemata jäänud ja teine osa oleks saanud rohkem lõiget, kui vaja oli.

Pind ütleb ette, kus rohkem vaja on. Tuleb osata vaadata.

Lõpuks viimistlus pehme padjaga, pesu, kaitse ja kuivatus.

Pigi on ukseäärtelt läinud. Esistange ja peeglid on putukajälgedest puhtad.

Kõige paremini on tulemus näha mustadel osadel. B-piilar ja tagatuli näitasid kriimud enne kõige selgemini ja need näitavad ka tulemust kõige selgemini.

Valgel kerel on värvitoon sügavam. Peegeldus on teravam ja pind on ühtlane.

Seest: jalatoe sooned puhtad, matid liivast tühjad, rool matt, nahk hooldatud. Autos on värske tunne.

Auto sai valmis kella nelja paiku. Selleks ajaks oli päike välja tulnud ja auto läks õue. Päike on kõige karmim kontroll. Ta näitab kohe välja, kui midagi jäi poolikuks.

Ja ta tahab järgmiseks tuua oma tööauto.